Aktiivne fondijuhtimine ei taga paremat analüüsi

Kuigi olen ise võtnud kursi aktiivselt juhitud fondi loomiseks ja minust ilmselt saab mõne aja pärast fondijuht, näen mitmeid aspekte, mille tõttu sellised fondid keskmisena ei suuda ületada turutootlust.

Esiteks, investeerimismaailmas liigub palju raha. Samas ligipääs börsidele on miljonitel, mis teeb börsid väga konkurentsitihedaks ja üha efektiivsemaks valdkonnaks, kus keskmisest paremate investeerimisvõimaluste leidmine muutub aina keerukamaks.

Teiseks tuleb vaadata, millega tegelevad aktiivselt juhitud fondide juhid tavapäraselt ja milliste ettevõtete investeerimise poole nad vaatavad. Siin on erisusi, kuid enamasti otsivad fondijuhid pigem suuri ettevõtteid, mille rahavood oleksid tugevad. Selliste ettevõtete leidmisega saadakse üldjuhul hästi hakkama, kuid järgmiseks faktoriks on ettevõtte eest makstud hind. Isegi kui hinnata mõlemat aspekti suhteliselt edukalt, saame me korraliku ettevõtte, mille eest maksame suhteliselt mõistliku hinda. Kuid kui vaadata antud investeeringut läbi investori silmade, siis sellise valikuga ei ole loodud investori jaoks eriti lisaväärtust. Tugeva rahavoo ja mõistliku hinna eest ostetud aktsiad paraku ei ole keskmisest parem investeerimisobjekt, kuigi väliselt võiks tunduda, et eduks on see piisav.

Seega säärane lähenemine ei anna investori jaoks erilist lisaväärtust, sest seda tüüpi aktsiad pigem jäävad alla isegi turu keskmisele. Kui lahutame siit maha tavapärased fondi juhtimise kulud, ongi tulemuseks keskmisest suurusjärgus kolm protsenti kehvem tulemus võrreldes indeksi või börsil kaubeldavasse fondi (ETF) investeerimisega. Kuigi investorile ja fondijuhile võib tunduda, et raha on ju paigutatud õigesse kohta.

Kolmas aspekt, mida fondijuhid üle maailma oskavad hästi teha, on ettevõtete külastamine, mille puhul väidetakse, et see annab investeerimisel eelise. Tegelikult on see pigem sama nagu uhke ülikonna kandmine, arvates, et see teeb kuidagi targemaks. Jah, ettevõtte juhtkonda külastades saavad analüütikud ja fondijuhid mõnel juhul ka infot, mis on tõepoolest väärtuslik. Kuid ettevõtete uhkete külastamiste asemel tuleks hoopis osta ettevõtte kaupa või teenuseid ning vaadata, kas ja milliseid puudujääke on kvaliteedis või teenuses. Ning siis kirjutada ettevõtte juhile või juhatusele, kuidas ettevõtet parendada. See võib anda tõepoolest lisaväärtuse, mitte aga suvine turismireis kaunisse Horvaatiasse viibimisega nelja tärni hotellis.

Ühesõnaga, fondide puhul võib vahel investeerimisotsuse tingida meeldiv ettevõte külastus, selle asemel, et investeerimise tingiks aruannetega põhjalik tutvumine, täpne analüüs ja hea prognooside tegemise võime.

Neljas aspekt, millega fondid enamasti ei tegele (välja arvatud väga valitud fondid), on turuebaefektiivsuste otsimine ning sealt tulenev tulu ja lisatulu teenimine. Tavaliselt on investeerimise põhisisuks n-ö klassikaline väärtusinvesteerimine ehk tugevate ettevõtete otsimine, mis paraku ei taga keskmisest paremat tulemust. Minu jaoks on börsidel tegutsedes oluline, et oleks arusaam, et lisatulu on võimalik teenida mitte ainult suuremat riski võttes, vaid tegeledes turuebaefektiivsustega, kus turud hindavad mingeid sündmusi ja arenguid valesti.

Näiteks pärast Jaapanit tabanud tsunamit esines Jaapani börsil laiapõhjaline ebaefektiivsus, sest börsiettevõtete turuväärtusest kadus kahe päevaga 16% ehk 650 miljardit dollarit, kuigi erinevate, sealhulgas pikaajaliste kahjude suurusjärk oleks pidanud olema mitte rohkem kui 270 miljardit. Minu jaoks tähendas see investeerimisvõimalust, kus kahe nädalaga oli võimalik teenida indeksi väärtusest 12% kasumit ning samas sai antud oma panus raske olukorra stabiliseerimisse.

Viies aspekt, miks aktiivselt juhitud fondid ei suuda keskmisena ületada turutootlust, on see, et tootlusest tuleb maksta suurusjärk 2% haldustasu. Seega isegi kui fond näitaks n-ö keskmist tulemust, siis oodatav tootlus on nii või teisiti sellest 2% madalam.

Kuuendaks, lisaks haldustasudele on fondi makstavad tehingute teenustasud. Fondid võivad korrigeerida aasta jooksul oma positsioone korduvalt ning seda tehes tuleb maksta teenustasusid, mis tähendab, et oodatav tootlus nihkub madalamaks kui turu keskmine.

Ühesõnaga – on hulk põhjusi, miks aktiivselt juhitud fondid keskmisena ei suuda edestada keskmist turutootlust. Olulisemad on vahest need, et kogu nende fondide suurte analüüsimeeskondade suur vaev, analüüs ja ettevõtete külastamine ei taga paraku paremat analüüsi ning samal ajal tõmbavad fondi võetavad haldustasud oodatavat keskmist tootlust alla.

Isegi Warren Buffett kirjutas enda aktsionäridele, et tema lahkumise järel soovitaks ta investoritel osta turuindekseid jäljendavaid ETFe, mille haldustasud on väga madalad. Näiteks SP500 aktsiaindeksit jäljendava ETFi (sümboliga SPY) aastaseks haldustasuks on vaid 0,09%, mis keskmise valikuna on investori jaoks üks parimaid variante.

Eesti probleem on vähene investeerimine

Eestis on aga probleemiks see, et eestimaalane ei investeeri eriti üldse, vaid tarbib ja parimal juhul säästab. Tarbimine viib küll elu edasi, kuid investeerimiskultuuril on Eestis palju areneda, sest aktsiatesse investeerivaid elanikke – jättes välja kohustuslikud pensionifondid – on Eestis vaid umbes 3%, millega oleme pigem kusagil Aafrika, mitte Põhja-Euroopa või Põhja-Ameerika tasemel.

Kui kiirlaene võtvad 150 või 200 tuhat inimest suudaksid liikuda kiirlaenu asemel ots-otsaga kokku tulevasse segmenti; ots-otsaga kokkutulevad inimesed omakorda säästvasse segmenti ja säästvad inimesed investeerivasse segmenti, siis astuksime suure sammu parema investeerimiskultuuri suunas isegi juhul, kui investeerimiseks kasutada fonde, mis jäävad keskmisele tulemusele alla.